Ei olegi tuulerõuged.

Vot siis.
Nimelt pani diagnoosi pereõde, telefoni teel. Huumor, ma tean. Aga noh, lapsel oli kolmapäeval kaks punni, neljapäeva hommikuks juba nägu täis. Mötlesin, et ootame reedeni ja kui asi parem ei ole, siis arstile. Reede hommikul oli eelmise päeva punnid heledamaks hakanud tömbama, aga oli juures ka uusi. Arstile helistades ja olukorda kirjeldades väitis pereõde, et tegu on tuulerõugetega, Tartus on hetkel laine. Palaviku puudumist seletas ta sellega, et mida väiksem on laps, seda kergemini ta haigust läbi põeb. Jäi kokkulepe, et esmaspäeval helistame ja räägime, kuidas meil läheb.
Istusime siis neli päeva kodus, teadmisega, et poisil on tuulerõuged.
Täna helistasin ja palusin ikka üle vaatamist, et teada kindlalt, kas Pärt on nakkusohtlik või mitte. Ja mis välja tuleb, ei ole mingeid tuulerõugeid.
Saame nüüd taas inimeste sekka, aga punnide põhjuse otsimine alles käib, kõige tõenäolisemad süüdlased on sääsed. Taaskord tõestus - ei maksa midagi hõisata vedamise üle (nagu ma üle-eelmises postituses tegin), karistus on kerge tulema!

Tuulerõuged.

Pärdil on külas tuulerõuged. Enesetunne on hea, palavikku ei ole, veidi vingusem on, aga ehk pääseme kerge läbipõdemisega.

Suvi või midagi sinnapoole.

Öööhh, kui palav on siin. Ja need sääsed- hirmus lihtsalt. Olles näinud veel hirmsamat moodi äranärituid kui meie Ragmariga, tundub sääsesituatsioon pisut helgem. Aga ega hommikul kell pool 5 kärbsepiitsaga mööda tuba hiilida, et pinisemist ja selle tekitajaid likvideerida, väga helge just ei ole. Pärt on önneks pääsenud, ta ei ole sääskedele apetiitne.
Kuum ilm ja rohked sääsed ei sega aga loovat Tartu vaimu, meie hoovipealne prügikast on saanud kauni raamituse:Vähemalt mina sain küll muiata, kui koju tulles selline taies vastu vaatas.
Kuna ei ole nii pikalt kirjutanud, on ka uudiseid. Meil on esimene hammas! No see ei ole veel otseselt hammas, serv on igemest väljas, aga löikumine on toimunud! Ura-ura-ura! Roomamine on juba täitsa käpas, vahel harva suure hooga edasi minnes toimub ka roomamise ja käputamise vahepealne vorm. Istudes on Pärt hakanud end püsti sikutama ja on eriti önnelik, kui saab seista. Samuti öppis noorsand ära köhuli magamise ja sellega koos ka voodis ringi rändamise. Näide: magama minnakse selili, varsti ollakse külili, siis köhuli (aga voodis risti), veidi aja pärast on jalad pulkade vahel välja topitud jne jne jne. Tuleb olla tugev, et oma naermisega teda mitte äratada, kui piilumas käia, kuidas magatakse :)
Täna käisime rannas, kuna linnalegend räägib Emajöe suppsoojast veest. Vördlus on pisut ülepakutud, aga esimesed ujumised saime Ragmariga tehtud, Pärt kastis issi-emme abiga korra varbad vette ja ülejäänud aja mängis teki peal. Tema suplused looduskaunites kohtades jäävad veel ootele.

Pärt roomab!

Läks aega, mis ta läks, aga sai ka poisu liikuma.



Nii osav Pärt veel pole, et teise tuppa oskaks roomata, ta siin väikesi vahemaid veel läbib.
Emadepäeva tähistasime kohvikus, Pärt maitses smoothie't ja vahelduseks näris saiakontsu, hiljem käisime ka mänguväljakul kiigedega tutvumas :)

Poolpaljad mehed.

Sel nädalal käis Pärt hoopis issiga ujumas ja mina mängisin basseini ääres paparatsot ning andsin kaamerale tuld! Nagu näha läks vees sulistamine hästi. Pildid annavadki edasi beebi"ujumise" - laps hulbib ja lapsevanem ujutab. Ja nii 20-25 minutit. Aga väga vahva on! :)

Seekord oli pönn veidi laisk ja lebotas enamus aega issi kätel, veidi pritsis vett ja ajas palli taga. Aga uneaeg söitis kuidagi väga sisse ja 15 veeminuti peale tuli juba jonn-jonn, venitasime 20 täis ja siis välja.

Muidu läheb kenasti, pühapäeval käisime issile kaasa elamas, kes Tudengipäevade kummipaadirallist osa vöttis. Emajöe poole jalutades sai naljaga pooleks arutatud ka minu potentsiaalset järgmiseaastast osavöttu, jälgides veest nöretavaid vöistlejaid ja kuna ilmgi oli päris jahe, arvan, et vajan seda aastat, mis jäänud järgmise rallini, järelemötlemiseks.
Pärt eile taaskord roomas, niiumbes 5 cm. Käputamisasendisse lükkab end ikka päris usinalt, nii et on lootust varsti ka käik sisse saada!