Pärt käis täna esimest korda kinos. Beebiga kinno üritusel täpsemalt. Kord kuus on "Ekraanis" kaks seanssi beebide/väikelastega vanematele, saal on filmi ajal valgustatud ja heli vaiksem kui tavaliselt. Ning enne filmi jagavad firmad tootenäidiseid. Kohapeal oli küll vaid 2 lauakest, esindatud olid Hipp ja Libero. Hippi proualt saime lusika, paki lahustuvat beebide taimeteed, 2 pudrupulbri pakikest ja hulga reklaamlehti. Liberolt 3 mähet, ühekordseid pöllesid ja taas reklaamlehti. Ehk siis ei midagi liiga asjalikku.
Filmgi oli nagu lubatud, "meelelahutusliku sisuga" ehk siis romantiline komöödia "Kõik algas Roomas". Pärt alguses vaatas huviga ekraani, ikkagi suur ja värviline, aga siis väsis ja keskendus oma lutiga mängimisele. Vahelduseks istumisele tegelesime ka hüpitamise ja ringivaatamisega.
Väga hästi oli näha, et enamus pisikesi filmihuvilisi väsis poole filmi peal ja suurema vöi väiksema kisa saatel ka osad lahkusid. Meie pidasime ilusti löpuni vastu ja peame järgmine kordki minema. Pigem küll nunnu pildi saamise eesmärgil, kui filminaudingut saama. Seekord önnestus mul nimelt fotokas koju jätta. Minu puhul ei midagi imestamisväärset.
Nagu eelmises postituses kuulutatud, käisime taastusraviarstil. Tema vaatas pönni üle ja ütles, et puusad täiesi korras. Näitas harjutusi ja saime ennast ujumisjärjekorda pandud. Kuna tahtjaid on palju, pole meil väga lootust enne aprilli keskpaika ujulasse jöuda.
Muuseas pandi ka mind paika. Nimelt ütles arst sissejuhatuseks, et on emmesid, kes arvavad, et on kangesti vaja oma tibuga arstide ja ekspertide vahet joosta. Lapsel küll midagi viga ei ole, aga tuntakse, et ise kodus ei oska lapse arendamisega tegeleda, las keegi teine ikka näitab ette. No aitäh!?! Oskasin suu kinni hoida ja mitte ägestuda. No ausöna, vahel on tunne, nagu oleks endiselt rase- hormoonid ikka veel vigurdavad. Aga ehk ma olen ka lihtsalt Pärti puudutavatel teemadel vähe hellake. Kui 5 ujulakorda edukalt läbitud, peame ennast uuesti näitama minema. Kui siis endiselt köik kenasti, loobume vast taastusraviarsti konsultatsioonil käimisest. Eriti kui nii puust ja punaselt selgeks tehti, et meil ei ole ju seda tegelikult vaja...
Filmgi oli nagu lubatud, "meelelahutusliku sisuga" ehk siis romantiline komöödia "Kõik algas Roomas". Pärt alguses vaatas huviga ekraani, ikkagi suur ja värviline, aga siis väsis ja keskendus oma lutiga mängimisele. Vahelduseks istumisele tegelesime ka hüpitamise ja ringivaatamisega.
Väga hästi oli näha, et enamus pisikesi filmihuvilisi väsis poole filmi peal ja suurema vöi väiksema kisa saatel ka osad lahkusid. Meie pidasime ilusti löpuni vastu ja peame järgmine kordki minema. Pigem küll nunnu pildi saamise eesmärgil, kui filminaudingut saama. Seekord önnestus mul nimelt fotokas koju jätta. Minu puhul ei midagi imestamisväärset.
Nagu eelmises postituses kuulutatud, käisime taastusraviarstil. Tema vaatas pönni üle ja ütles, et puusad täiesi korras. Näitas harjutusi ja saime ennast ujumisjärjekorda pandud. Kuna tahtjaid on palju, pole meil väga lootust enne aprilli keskpaika ujulasse jöuda.
Muuseas pandi ka mind paika. Nimelt ütles arst sissejuhatuseks, et on emmesid, kes arvavad, et on kangesti vaja oma tibuga arstide ja ekspertide vahet joosta. Lapsel küll midagi viga ei ole, aga tuntakse, et ise kodus ei oska lapse arendamisega tegeleda, las keegi teine ikka näitab ette. No aitäh!?! Oskasin suu kinni hoida ja mitte ägestuda. No ausöna, vahel on tunne, nagu oleks endiselt rase- hormoonid ikka veel vigurdavad. Aga ehk ma olen ka lihtsalt Pärti puudutavatel teemadel vähe hellake. Kui 5 ujulakorda edukalt läbitud, peame ennast uuesti näitama minema. Kui siis endiselt köik kenasti, loobume vast taastusraviarsti konsultatsioonil käimisest. Eriti kui nii puust ja punaselt selgeks tehti, et meil ei ole ju seda tegelikult vaja...
Heh kulla Helen olen ise lapsega arstide vahet väga palju jooksnud ja võin sulle lohutuseks öelda et ilmselt oli artsil halb tuju. Igati tervitatav on tegelikult lapse pärast muretsemine ja lasta ooma last põhjalikult uurida ja puurida sest kui miski peaks ka valesti olema ja hiljem välja tuleb siis neid parastajad ja ütlejaid et kus te varem olite on poole rohkem. Meie käisime perearstil ja arst küsisi minult et miks lapsel hambaid pole et miskit on valesti ma tegin selle peale suured silmad ja vastasin et kust te arsti diplomi saite :D:D siis tõmbas ka tagasi ja sai aru et oli miski jura kokku keeranud. Seega Helenikene ära lase miskil arstikesel oma tuju rikkuda ja sina oled lapse ema ning tunned oma last kõige paremini ja see et muretsed näitab et oled väga hea ema Pärdile seega jätka samas vaimus!!!!!!
VastaKustutaAitäh, Regina :)
VastaKustutaMa ise arvan ka, et parem on last arstile näidata, kui miski muret teeb. Tagantjärele vigade parandusi on palju raskem, kui mitte vöimatu, läbi viia.