Homme lähen mina Saaremaale ja poisid jäävad kahekesi üheks päevaks, täpsemalt 19 tunniks, kahekesi koju. Saarde söidu pöhjuseks on äärmiselt kurb sündmus- vanaisa matused.
Selleks, et kell 12 kohal olla, alustan ma bussisöitu Tartust kell 4.30 ja läbi kilulinna (Tallinna :) olen Kuressaares paberite järgi 11.45. Tagasitulek on Kuressaarest öhtuse lennukiga Tallinnasse ja sealt bussiga Tartusse. Kodus Önne tänaval olen köigi eelduste kohasel 23.00 ajal.
Otsebussiühendus Tartu ja Kuressaare vahel on kehvake, lennuliiklus olematu ja nii veedan löviosa päevast ühistranspordis.
Imetava ema väikese abimehe, rinnapumbaga, ei ole ma veel seni suutnud söbraks saada, nii sai Pärdi toidukraamile lisaks ka jätkupiimasegu varutud. Ma ei ole veel alla andnud lüpsmise osas (oh, kui lehmalikult see kölab!), nii et loodetavasti ei pea nööbike päev läbi pulbripiima peal olema.
Nagu illustratsioonilt näha, olen ma ettenägeliku naisena varustanud söögi ka juhistega. Ma juba kujutan ette, kuidas Ragmar naerda saab, ma ise naersin ka, kui väljanäitus üles sai pandud ja fotomälestus jäädvustatud.
Eks edaspidi ole kuulda, mis mehed omapäi kodus tegid ja kuidas minu reis(id) läks(id).
Käisime täna vöimlemas ka, vanemate rühmas! 7-9 kuused MITTEkäputajad. Pärt sai kiita, nimelt oleme me kodus harjutanud taastusraviarsti soovitusel käputamisasendit (laps neljakäpukil nagu kutsu) ja täna rühmas oli meil see ideaalne. Edaspidi hakkamegi seal vanemates käima, juhendaja on teine, aga harjutused palju asjalikumad ja huvitavamad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar