Suvi või midagi sinnapoole.

Öööhh, kui palav on siin. Ja need sääsed- hirmus lihtsalt. Olles näinud veel hirmsamat moodi äranärituid kui meie Ragmariga, tundub sääsesituatsioon pisut helgem. Aga ega hommikul kell pool 5 kärbsepiitsaga mööda tuba hiilida, et pinisemist ja selle tekitajaid likvideerida, väga helge just ei ole. Pärt on önneks pääsenud, ta ei ole sääskedele apetiitne.
Kuum ilm ja rohked sääsed ei sega aga loovat Tartu vaimu, meie hoovipealne prügikast on saanud kauni raamituse:Vähemalt mina sain küll muiata, kui koju tulles selline taies vastu vaatas.
Kuna ei ole nii pikalt kirjutanud, on ka uudiseid. Meil on esimene hammas! No see ei ole veel otseselt hammas, serv on igemest väljas, aga löikumine on toimunud! Ura-ura-ura! Roomamine on juba täitsa käpas, vahel harva suure hooga edasi minnes toimub ka roomamise ja käputamise vahepealne vorm. Istudes on Pärt hakanud end püsti sikutama ja on eriti önnelik, kui saab seista. Samuti öppis noorsand ära köhuli magamise ja sellega koos ka voodis ringi rändamise. Näide: magama minnakse selili, varsti ollakse külili, siis köhuli (aga voodis risti), veidi aja pärast on jalad pulkade vahel välja topitud jne jne jne. Tuleb olla tugev, et oma naermisega teda mitte äratada, kui piilumas käia, kuidas magatakse :)
Täna käisime rannas, kuna linnalegend räägib Emajöe suppsoojast veest. Vördlus on pisut ülepakutud, aga esimesed ujumised saime Ragmariga tehtud, Pärt kastis issi-emme abiga korra varbad vette ja ülejäänud aja mängis teki peal. Tema suplused looduskaunites kohtades jäävad veel ootele.