Pühapäev 14.november

Pühapäeva hommikul oli ärgates voodis suurem sagimine, sosistamine ja kingipaki krabin. Mulle omaselt oli silmade lahti hoidmine väga raske ja pea vajus padjale tagasi. Agrad äratajad ei lasknud end sellest häirida ja jätkasid õhinal paki kallal krõbistamist. Varsti sai uudishimu unest võitu, paberist oli välja tulnud pilt meist kolmest issi töölaule - võtsin nad oma kaissu ja musitasime:)

Lõuna ajal läksime kõik koos jalutama nagu ikka pühapäeviti. Tore on mööda linna inimesi, koeri, maju uudistada või Herne poest ostetud burgerid tänaval süüa, nii et suu kõrvuni kastet täis. Rõõmsaks tegi meele teadmine, et see eriline isadepäev on tegelikult üsna sarnane teistele pühapäevadele – mil ma olen tavaline isa.

Tavalisena ma end sellel päeval siiski lõpuni tunda ei saanud. Karlova kohvikus „Anna Edasi“, kuhu me küll siiani kahetsusväärselt vähe oleme jõudnud, tuli mul end tõestada. Heleni ja Pärdi toetusel õnnestus mul seljatada kõik vastased, kes julgesid minuga kartulite koorimises mõõtu võtta.

Pikast päevast väsinuna jäid isadepäeva üllatuste korraldajad koju tulles voodis pikutades magama. Aura külastus jääb seega mõneks järgmiseks korraks.