Sõidu ajal oli meil info lähimate jälitajate kohta kogu aeg olemas. Saatemeeskond (Krista ja Kalle) ei saanud vaheajapunktides küll väga kaua viivitada, et kõik konkurendid oleks saanud ära oodata, sest muidu poleks nad järgmises punktis meile vastu jõudnud.
Peale Kurgjat saime infot, et lahkudes oli meil 15 minutiline edu. See vahe püsis stabiilselt, nii tundus turvaline üks peatus vahele teha. Ilm oli raske, kogu aeg pidi ränka tööd tegema, et tuul kanuud risti jõele ei puhuks. Hoolimata pingutustest tegime mitmeid piruette, sõitsime tagurpidi jne.
Suurejõelt edasi minnes teadsime, et pausiga olime poole edumaast ära andnud, aga siis oli lõppu jõudmine juba suurema tähtsusega kui auhinnaline esimene koht. Teada oli, et kolme hulgas oleme niikuinii. Ülejäänud CMIX klassi võistlejad olid pingutamisest loobunud. Ja siis ta algas - Tori põrgu. No ei ole olnud raskemat sõitu vastu tuulega. Rasket vaeva nähes, teosammul, mööda vasakut "põrgu" seina edasi. Selle info, kumbat kallast eelistada, saime ka saatemeeskonnalt, sest neil oli olnud piisavalt aega tähelepanekuid teha.
Finish oli seekord Klaara-Manni juures nagu esimesel korral. See tähendas 3km rasket tööd lisaks. Õnnestus veel üsna lõpu eel risti üle kivi sõita. Ma olin juba valmis vette minekuks, aga õnneks oli vool tugev ja Helen kerge, nii et vesi kandis nina ilma õnnetuseta kivist üle. Viimased 500m ja tugev vastutuul, panid Heleni närvid tõsislt proovile. Kuulsin sõnu, mida kordama ei hakka, aga finišhisse me jõudsime. Seda, et lõpp raske saab olema ennustasin juba varem. Sama moodi ka seda, et suure kanuu ja tugeva tuulega meist lõpus erilisi spurtijaid ei ole. Esimest kohta pärast "põrgut" ei julgenud loota.
Au ja kiitus teise koha paatkonnale, kes viimase lõpu nii tugevasti jõudis sõita.
Matkahunt
Tulemused
Pärnu Postimees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar