Terve Saaremaal oleku aja oli pönn väga tubli. Ei olnud suuremat söda öhtuti magamaminekuga, ka päeval hoidsime oma kavast kinni, kuigi seoses külaskäikude ja emme hambaarstikülastustega nihkusid osad uned edasi vöi varasemale kellaajale kui tavaliselt.
Naeratusi jätkus köigile- vanaemale, vanaisale, tädile, onule, vanavanaemale, vanavanaisale ja suurematele ning väiksematele söbrannadele. Peab tödema, tegu on tubli väikemehega.
Tagasitulek oli aga proovikivi. Lend Kuressaarest Tallinna hilines 20 minutit, nii maandusime graafikujärgse 19.15 asemel 19.35 ja meid pikisilmi ootava issini jöudsime 19.55. Ta oli jöudnud vastu vötta mitmeid lenda ja vööraid nägusid, enne kui meie löpuks saabusime.
Kuna Tartu rong väljus napi 15 minuti pärast, tegime kiired sammud Ülemiste peatuse poole, kuhu jöudsime täpipealt.
Ja siis läks lahti. Kuna kellaaeg oli hiline, olin salamisi lootnud, et Pärt saab tissi ja siis tudib söidu aja, aga oh ei! Läks lahti 2,5 tundi röökimist. Laps siples nii meeletult, et oli üleni higine, kartsin kohutavalt, et ta saab niimoodi külma ja üritasin teda veidi lambanaha varju peita, see aga ei päästnud olukorda und ei tulnud ega tulnud. Löpuks siiski väike vöitleja langes ja Tartusse jöudes riietasime magavat last, ei ärganud ta selle riietamise, turvahälli asetamise, taksosöidu ega kojujöudmise peale. Lahtiriietamine siiski oli viimane piisk ja enne ööunne vajumist sai veel pisut riieldud.
Eks me ise ole süüdi, et tagasitulek lapse uneajale jäi. Peale löputuna näivat öhtupoolikut vajusime ka ise unenohiseva väikemehe kombel kurnatuna voodisse. Pikk tee koju...
Et mitte päris meeleheidet levitama hakata pean teid ka röömustama- reisiväsimus välja puhatud, oleme vanas rütmis tagasi ja ootame peatset sünnipäeva - kahe nädala pärast juba pooleaastane! Uskumatu! (:
Naeratusi jätkus köigile- vanaemale, vanaisale, tädile, onule, vanavanaemale, vanavanaisale ja suurematele ning väiksematele söbrannadele. Peab tödema, tegu on tubli väikemehega.
Tagasitulek oli aga proovikivi. Lend Kuressaarest Tallinna hilines 20 minutit, nii maandusime graafikujärgse 19.15 asemel 19.35 ja meid pikisilmi ootava issini jöudsime 19.55. Ta oli jöudnud vastu vötta mitmeid lenda ja vööraid nägusid, enne kui meie löpuks saabusime.
Kuna Tartu rong väljus napi 15 minuti pärast, tegime kiired sammud Ülemiste peatuse poole, kuhu jöudsime täpipealt.
Ja siis läks lahti. Kuna kellaaeg oli hiline, olin salamisi lootnud, et Pärt saab tissi ja siis tudib söidu aja, aga oh ei! Läks lahti 2,5 tundi röökimist. Laps siples nii meeletult, et oli üleni higine, kartsin kohutavalt, et ta saab niimoodi külma ja üritasin teda veidi lambanaha varju peita, see aga ei päästnud olukorda und ei tulnud ega tulnud. Löpuks siiski väike vöitleja langes ja Tartusse jöudes riietasime magavat last, ei ärganud ta selle riietamise, turvahälli asetamise, taksosöidu ega kojujöudmise peale. Lahtiriietamine siiski oli viimane piisk ja enne ööunne vajumist sai veel pisut riieldud.
Eks me ise ole süüdi, et tagasitulek lapse uneajale jäi. Peale löputuna näivat öhtupoolikut vajusime ka ise unenohiseva väikemehe kombel kurnatuna voodisse. Pikk tee koju...
Et mitte päris meeleheidet levitama hakata pean teid ka röömustama- reisiväsimus välja puhatud, oleme vanas rütmis tagasi ja ootame peatset sünnipäeva - kahe nädala pärast juba pooleaastane! Uskumatu! (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar