Lootuses, et põnn ikka magama jääb tõstan sõber Alberti Pärdile mängimiseks lähemale ja üritan ise edasi magada. Alles tunni aja pärast kui Pärt on mulle ja Albertile oma unenägudest jutustamise lõpetanud vajub põnnil silm uuesti korraks kinni. Pooleks tunniks.
Ongi kell pool kaheksa ja päeva rutiini täitmine võib alata. Kollased lipikud köögis jätavad eksimiseks vähe võimalusi. Sööme püreed ja sätime end "Südameasja" vaatama. Kohe järgneb ka Heleni esimene kontroll-kõne, kas poisid on ikka teleka ees valmis? On :)
Järgneb väike tudumine, mäng, püree, vitamiin ja mäng. Uuesti püree ja õue. Imetlen Helenit, kes suudab lapse koos vankriga keldrist õue hiivata. Kerge see ei ole.
poisid kahekesi from Ragmar Riismaa on Vimeo.
Minul tuli võtta köögist järgmine purgike koos kollase sildikesega ja järgida instruktsioone :)
Helen oli vahepeal jõudnud lennukiga Tallinnasse. Üllatus-üllatus. Kuressaare lennuk jäi jälle hiljaks. Pool tundi kauem ootamist. Meid Pärdiga see väga ei häirinud, Pärt magas ja mina parandasin köögis ratta kummi.
Aeg läks lennates ja Helen oligi kodus. Pärt ärkas ukse klõpsu peale ja rõõmustas emmet nähes väga!
enam ma ei saa eputada, et olen kyprosel, puha kohalik j2lle.....Varsti tartu ja teile ka kylla:D
VastaKustuta